ELMO Rent usub, et kaugjuhitavate autode tehnoloogia tõstab autojagamise hoopis uuele tasemele.

„Lainehari on peaaegu käes, sellel sõita saab olema tormiline ja äge,” iseloomustab ELMO Rendi uue tehnoloogia ja turgude ettevalmistamise juht Enn Laansoo jr praegust olukorda. Ettevõte valmistub välja tooma uudset lahendust, mis nende sõnul peaks muutma inimeste suhtumist isikliku auto soetamisse.

Autojagamisel on Laansoo sõnul potentsiaali rohkemaks kui selleks, mis on viimastel aastatel toimunud taksodega ning Bolti või Uberi põhiteenusega. Mis loogika siin peitub? „Taksosõit on hetkel nii mugav, et vajutad nuppu ja auto on viie minutiga kohal. Aga pikemateks sõitudeks on taksosõit jällegi liiga kallis. Meie tegeleme sellega, et klient loobuks ka isiklikust autost, millega tehakse üle 80% sõitudest.” Kui autot jagada on sama lihtne kui taksot tellida, on eesmärk saavutatud. Laansoo lisas entusiastlikult, et kahtlemata on tegemist ülemaailmse trendiga. Eestis pakub autojagamisteenust veel CityBee.

Kasutaja tellib autot nagu taksot

On räägitud, et isesõitev auto jõuab Eesti teedele kolme kuni viie aasta pärast. Ent viimasel aastal on ELMO Rent pidevalt arendanud oma kaugjuhitava auto tehnoloogiat. „Meie panustame sellele, et pakkuda oma keskkonnasõbralike autode jagamise teenust enda kaugjuhtimise tehnoloogiaga. Kasutaja tellib auto samuti, nagu ta tellib taksot. Meil on autopargi operaator, kes istub meie kontoris nn rallisõitja toolis, tal on rool ja pedaalid ja tema sõidutab autod punktist A punkti B kasutaja juurde. Kasutajana istud rooli taha, teed oma sõidud ära ja jätad auto suvalisse kohta. Seejärel sõidutab meie operaator auto järgmisse kohta,” kirjeldas Laansoo.

Mõjub nagu ulmefilm? Laansoo sõnul on kaugjuhtimine lihtsam ja üks samm enne isesõitvat autot. „Meie operaatorist juht istub lihtsalt kaugemal ja juhib autot kahe punkti vahel,” lisas ta. Nüüdseks on nad oma kaugjuhtiva tehnoloogia esimese etapi välja arendanud. Ei ole enam küsimust, kas seda on tehniliselt või juriidiliselt võimalik teha. Küsimus on ettevõtte jaoks pigem selles, kui kiiresti nad suudavad kliendi nõudlust rahuldada. Laansoo arvates ei ole kliendil suurt vahet, kas ühe nupuvajutuse peale tuleb takso või auto.

Kas varsti näeme linnapildis suuri kollaseid hoiatavaid silte „Vaata ette! Siin sõidab kaugjuhitav auto”? „Võib-olla testimise ajal jah, aga kindlasti ei hakka me kuskile tänavatele neid silte paigaldama, kui oleme tõestanud, et meie tehnoloogia on meie enda teenuse jaoks turvaline,” selgitas Laansoo.

Katsetatakse transpordiameti silma all

Siiski on vaja enne korraldada katsetamine ja valideerimine, mida juhib transpordiamet. „Reaalses liikluses on testkilomeetrite peamine eesmärk kitsaskohtade leidmine ja lahendamine,” märkis Laansoo. Sellel ajal läheb vaja ka tagavarajuhti, kes oleks peale kaugjuhi võimeline juhtimise üle võtma. Peamiseks mureks võib saada sideühenduse lünkade lahendamine.

Lähinädalatel kavatseb ettevõte tehnoloogia avalikustada. Sügisel taotlevad nad tänavakatsetusi, mille puhul saavad esimesed kliendidki ELMO Rendi kaugjuhitavaid autosid endale maja ette tellida.

Miks üldse peaks tooma turule kaugjuhitavad autod? Laansoo arvatest on väga tähtis pakkuda kliendile väga head ja isikliku sõiduki kogemusega sarnast jagamisteenust, et ta seda pidevalt kasutaks. Laansoo sõnul tähendaks see, et mugavuse nimel peaks neil olema kliendi jaoks auto viie minuti raadiuses. Et nõudlust täita, peab saama pakkuda teenust ka tipptundidel – see aga nõuab palju ressurssi ega täida kõige paremini keskkonnasäästu eesmärke. Ent keskkonnasääst kuulub ettevõtte DNA-sse.

Laansoo tõi näite, et kui ühel hetkel läheb vaja näiteks 300 autot ja neid n-ö ühel liinil, st magalast linna ja linnast magalasse sõitmiseks, siis saaks autod kaugelt vajalikul ajal magalasse või vajaduse korral magalast linna liigutada. „Nii me tagame oma ettevõtte jätkusuutlikkuse ja kiire kasvu. Me ei pea olema maailma suurima keskkonnasõbraliku sõidukipargiga ettevõte, aga peame olema atraktiivsed ja reaalselt keskkonnasäästlikud,” lisas ta.

Kas see kõik ei kõla liiga optimistlikult? „Kui selliste asjadega tegeleda, peab olema optimist,” vastas Laansoo. Ta lisas, et kui midagi väga head teha, siis peab olema ka kangekaelselt järjekindel ja kõiges vastu pidama.

Riigi asutatud firma

ELMO Rendi asutas Eesti riik 2013. aastal. Ettevõte on üks osa kolmest riiklikust programmist, mis on tulnud ja jäänud, et elektriautosid ja autojagamist propageerida. Enn Laansoo soetas ELMO Rendi riigilt 2017. aastal ja esimesel kolmel aastal ka juhtis seda.

Eelmisel aastal andis ta juhtimise teatepulga üle pikaaegse finantskogemusega Julia Nekrassovale ja pühendus ise eeskätt uue tehnoloogia ja turgude ettevalmistamisele. Koroona-aastast hoolimata on ettevõte suutnud üle kahe korra kasvada.

Kaheksa aastat tagasi oli Eesti vahepeal tänu riigi pakutavale elektriauto toetusele esirinnas kui maa, kus on elaniku kohta kõige rohkem elektriautosid. „Praegu oleme sellest väga kaugel,” iseloomustas Laansoo hetkeseisu. „Kaheksa aastat tagasi, kui Eestisse tuli 1500 autot, oli see suur arv.”

Mis on see miski, mis hoiab inimesi elektriautosid kasutamast? Laansoo sõnul on kõige parem sellele vastata küsimusega, kumb oli enne, muna või kana. Tema sõnul tegi riik õigesti, kui investeeris ka laadimistaristusse. „Kuid tol ajal ei olnud autotootjatel piisavalt elektriautosid. Poest oli võimalik osta Nissan Leafi, Mitsubishi i-Mievi ja Teslat. Nüüd aga on juba teatud kohtades puudus laadimistaristust ja see omakorda pärsib uute autode soetamist.”

Olukord on hakanud muutuma ja autotootjad jooksevad tormi, et inimestele keskkonnasõbralikumat varianti pakkuda. Seda muutust näeb ELMO Rent ka enda autopargi järgi: kõikidel automüüjatel on pakkuda midagi taskukohast. „Me oleme lausa pidanud panema uutele elektriautodele sildi, et see on elektriauto, sest tavakasutaja ei pruugi enam neil vahet teha,” selgitas Laansoo. Teiseks teeb muret see, et elektriautot kasutada ei ole veel piisavalt mugav. „Elektriautoga peab inimene veel oma aega natukene planeerima, sest laadimispunkte pole nii palju kui bensiinijaamu ja laadimine pole veel nii kiire kui tankimine. Seetõttu ei ole elektriauto veel massidesse jõudnud, kuigi [keskkonnainvesteeringute keskuse] toetustele joosti tormi ja e-autosid telliti palju,” lisas ta.

Koroona tegi kasvu keeruliseks

Koroona-aastal suutis ettevõte kasvada, kuid mitte nii kiiresti nagu plaanitud. „Eesmärk oli jõuda 120 autoni.” ELMO Rendil oli kokkulepe rohkemate autode soetamiseks, aga koroona tõttu autotehased suleti, autode tarneajad pikenesid ja lõpuks kadusid tähtajad sootuks. „Suhteliselt kiiresti oli selge, et kõrghooajaks me autosid kätte ei saa. Jõudsime aasta lõpuks vaid 80 autoni ja praegu autode puudus püsib.” Siiski vahetas ettevõte riigilt soetatud vana autopargi lõplikult välja ja see läks Laansoo sõnul planeeritust kiiremini. „See näitas omakorda koroona-aasta teist külge, et teatud asjade jaoks on nõudlust ka keerulisematel aegadel.”

Ettevõtte põhieesmärk oli eelmisel aastal siiski ELMO Rendi sõidukijagamisteenust ja oma tehnoloogiat edasi arendada ja müüa. „Pildile tulid uued sihtgrupid, vene keelt kõnelevate elanike ja Eestis elavate välismaalaste osakaal suurenes,” ütles ta. Laansoo sõnul näitab see, et kui inimestel on valida, siis nad teevad rohkem keskkonnale kasulikke valikuid. „Inimestele hakkab auto jagamine ja lihtne rentimine järjest rohkem meeldima ning teenust kasutatakse järjest rohkem,” on Laansoo veendunud.

ELMO Rendi keskmine kasutaja on 20–35-aastane mees. Naiste osakaal on hakanud siiski suurenema. „Enamasti on nad inimesed, kes juba omavad autot ja saavad aru, et auto jagamine ei ole tabu. Inimesed, kes saavad aru, et transpordikulud moodustavad sissetulekust suure osa ja auto jagamine jätab lõppkokkuvõttes kontole rohkem raha.”

Kas kaugjuhitavad autod jõuavad aasta lõpuks tänavatele?

Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul ei saa kaugjuhitavate autode aasta lõpuks liiklusse jõudmises sugugi kindel olla. „Kohati on see küsimärgi all, sõltub tehnoloogiast,” põhjendas ta.

Vahtra selgitas, et aeg-ajalt tekivad sidesse lüngad ja vahepeal peab päris juht juhtimise üle võtma. Neid sideauke võivad tekitada majad, mis jäävad signaalile ette, ja seetõttu võib mõne piirkonna andmeside olla aeglasem. See tähendab, et kaugjuhitava auto puhul viibib pilt autost kaugjuhini ja kaugjuhi käsklus autole võtab samuti kauem aega. „Kui aasta lõpuks on ühe rajooni kõik piirkonnad läbi testitud, võib väga tõenäoliselt aasta lõpus seal kaugjuhitavaid autosid näha,” lisas Vahtra siiski.

Tema sõnul tehnoloogia areneb ja see on väga hea, kui keegi proovib esialgu ulmelisena näivaid asju. „Ettevõtted teevad tänuväärset tööd, see on nende jaoks kulukas. Väljakutseid pakkuv ja huvitav, aga kallis,” tõdes Vahtra.

 

Autor: Birgit Maranik

Käesolev artikkel ilmus Delfi Ärilehe veergudel 11.03.2021. Loe originaalartiklit SIIT!